Lisaks puhtale kunstilisele taotlusele püüab kunstnik vastanduda ka laialt levinud käsitöö- ja originaalikultusega. Tema sõnul ei ole kunsti puhul väärtuseks mitte tehnika/materjal vaid pildi idee / kujund / mulje / sisu iseenesest - veidi utreeritult väljendudes ei peaks olema vahet, kas tegu on õlimaali, offset plakati või (arvuti)ekraaniga. Ei ole ju eriti tähtis, kas romaan on kirjutatud käsitsi, trükimasinal või arvutil. Kujutava kunsti puhul on aga siiani sügavalt juurdunud iganenud arusaam, et kõige õigem, kui mitte ainuke õige kunst on õli lõuendil ainueksemplarina. Kasemaa tööde puhul asub originaal arvuti kõvakettal ja väljund reaalsusse valitakse sõltuvalt konkreetsest projektist – olgu selleks siis tavaline lõuend, hiiglaslik PVC banner linnaruumis, lameskulptuur või hoopis virtuaalsed väljundid nagu web 2.0 sotsiaalsed võrgustikud või web 3.0 virtuaalsed maailmad.
