Nageli jaoks on oluline autobiograafilisus ja isiklike tähelepanekute ülestähendamine. Äärmiselt hoolika vaatlejana on Nagel püüdnud teostes esile tuua igapäevaelu absurdi, nii nagu tema seda näeb, veidi kallutatult ja irooniliselt, on siis teose sündimislool olnud motivaatoriks naine, kes sülitab supipotti, mõni laul või sõbra toodud mälestusese. Oma hüperrealistlikel maalidel peegeldab ta seda eriskummalises vormis: põlenud lauajupid, laste mänguasjad, keraamilised plaadid, klaasikillud - kõik mis ainult pähe tuleb ja kätte satub, kuid ikkagi kindlaks jäädes maalilistele probleemidele nagu koloriit ja perspektiiv.
